Praegune Aureskosken Jalostetehdas Oy on pikkade traditsioonidega ettevõte.

W. Rosenlew & Co rentis Aureskoski piirkonna veeala kasutusõiguse aastal 1862. Ametnike nõusolek veeala ja ennekõike kose veejõu kasutamiseks saadi aastal 1863.

Esimene saeraam alustas Aureskoskis tööd juba aastal 1864. Säilinud andmete kohaselt saeti 1869. aastal vee jõul 629 palki. 90% palkidest saeti tol ajal plankudeks.

Soome saetööstuse kõrgaeg 1870. aastate alguses ja samale ajale langenud auru jõul töötavate saemasinate läbimurre muutsid vee jõul toimivate saeveskite tuleviku tumedaks. Seepärast alustati 1871. aastal ka Aureskoski saeveski üleviimist aurujõule. Selleks vajalikud investeeringud käisid omanikel siiski üle jõu. Seepärast aurujõu kasutamisest loobuti ja saeveski pandi 1872. aastal müüki. Müügi eesmärk oli saada lisaraha, et ehitada uus suur saeveski Porisse heade laevateede naabrusse. Pärast seda saetööd piirkonnas lõppesid ja tootmisruumid jäid seisma. Saeveski saadi viimaks müüdud alles 1888. aastal. Uus omanik siiski Aureskoskis enam saetöid ei alustanud, vaid lammutas juba lagunema hakanud hooned.

Alles ligikaudu 40-aastase pausi järel alustati Aureskoskis saetöid uuesti. Kohalik ettevõtja Kalle Mäkelä lasi samasse kohta ehitada üheraamilise sae, mida käitas veeturbiin. Saeraami juures hakkasid tööle ka piirkonna esimene höövelpink ja veski.

1949. aastal sai saeraami uueks omanikuks Kaskisten Puutavara Oy. Tegemist oli ligikaudu 40 saeraami ühise turundusettevõttega. Aureskoski saeveski sai iseseisvaks ettevõtteks ehk Aureskoski Oy-ks 1950. aastal. Siis saeveskit ka ajakohastati ja tõhustati tööd.

Samal ajal lõppes Soomes sõjajärgne hindade reguleerimine. Saematerjali hinnareguleerimise lõpetamine ning maailmaturul tekkinud nõudlus hoogustas ka Aureskoski tegevust. Saeveski kogu tootmisvõimsus oli kasutuses ning 1954. aastal saeti Aureskoskis juba 57 000 m3 saematerjali.

1950. aastate alguses alustati Aureskoski Oy-s saematerjali peale- ja mahalaadimist masinatega. Tootmisseadmeid hakati käitama elektriliselt. Ruumides siiani alles olev aurumasin leidis siiski veel kasutust kuni 1970. aastateni. Tõstukeid hakati lauamaterjali laadimisel kasutama 1963. aastast ning samal perioodil käivitati palkide automaatne sorteerimine. Automaatsele sorteerimisele mindi esimeste saetööstuste hulgas üle 1968. aastal.

1969. aastal alustati diiselgeneraatori abil oma elektritootmist. See võimaldas kasutada aurumasinat kuivatite energiaallikana.

1970. aastal sai valmis esimene kuivati, kus sai ära kasutada töös tekkivat koort ja saepuru.

1974. aastal uuendati höövlitsehh ja pakendamisliinid. 1975. sai valmis uus saeliin. Saeveski üks aeganõudvamaid tööetappe ehk staabeldamine muutus oluliselt tõhusamaks, kui see 1977. aastal automatiseeriti.

1979. aastal mindi saeveskis üle kahe vahetusega tööle. 1981. aastal toimus saeveskis suur õnnetus. Tulekahjus hävis kõige olulisem ehk saagimisosakond.

Rootsist, Norrast ja Taanist otsiti uusi innovatsioone ja ideid, et saetööstus uuesti üles ehitada. Uus saeliin saigi tootmisvalmis 1983. aastal. Saematerjali tootmist kontrollisid siis juba esimesed mikroprotsessorid. Saematerjali aastatoodang peaaegu kahekordistus mahuni 90 000 m3.

Järgnevatel aastatel tehti veelgi uusi suuri investeeringuid.

1985. aastal avati uus pakendamistsehh ning kanalkuivatid ja ekspordiladu.

1986. aastal alustas tööd koorimisüksus.

1987. aastal valmisid spetsiaalkuivati ja automaatne tulekustutussüsteem.

1988–1990 toimus suuremahuline investeering viimistlusseadmetesse – seadmeid uuendati kokku summas üle 20 miljoni Soome marga.

Pärast seda vahetati lisaks välja 60% kogu saeliinist.

1990. aastate alguses kuulus Aureskoski puidu väärindamisastmelt Soome kolme parema puiduettevõtte hulka.

1990. aastate alguses toimunud negatiivsed suundumused finantsturgudel tekitasid Aureskoski Oy omanikele märkimisväärseid probleeme. Ettevõte müüdi 1994. aastal Rootsi ettevõttele Fagerlid Industrier AB. Fagerlid arendas ettevõtet jõuliselt ja ostis aastal 1997 ka Lapuan Saha Oy.

Peatselt läks aga Fagerlid Industrier AB pankrotti. Puitmaterjali tootmist ja viimistlemist siiski Aureskoskis jätkati pankrotipesa nimel.

Aastal 2000 läks Aureskoski tootmisettevõte UPM-Kymmene omandusse.

2001. aastal liideti Aureskoski ettevõttega Yhtyneet Sahat Oy ja aastal 2004 sai omanikuks UPM-Kymmene Wood Oy.

Samal aastal Aureskoski pikk ajalugu Soome ühe olulisema saetööstusena ka lõppes. Puitmaterjali saagimine Aureskoskis lõpetati.

Palgisaagimine anti üle teistele omanikettevõtte tehastele ja Aureskoskis alustati uut tegevust.

2007. aastal sai valmis uus viimistlusliin. Liin oli valmimisel üks Euroopa  moodsamaid ja efektiivsemaid.

UPM koondas ka Soome viimistletud puitmaterjali müügi ja arveldustegevuse Aureskoskisse. 11.3.2012 teatas UPM Aureskoski viimistlustehase sulgemise plaanidest ning tehas suletigi 31.12.2012.

10.4.2013 ostis Tammiwood Oy Aureskoski tootmishooned koos sisseseade ja kinnistuga.

Tammiwood käivitas tehase uuesti nime all Aureskosken Jalostetehdas Oy 5.8.2013.

Tehase tootmisliine on nüüdseks veelgi arendatud, mis võimaldab teha viimistlust ka kõige nõudlikemate klientide toodetele.

Ettevõttes on kasutusel höövliliinid ja kuivatid, mis võimaldavad puitmaterjali kõrgelt väärindada. Tehase aastane tootmismaht on praeguste seadmete täisvõimsusel 120 000 m3.

Tootmisest läheb peaaegu pool välisturule. Olulisemad ekspordimaad on Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia.

parkano_jalostetehdas_aureskoski_ilmakuva[1]

parkano_jalostetehdas_aureskoski_höyläämö[1]