{"id":2752,"date":"2014-11-18T22:09:43","date_gmt":"2014-11-18T20:09:43","guid":{"rendered":"http:\/\/aureskoski.fi\/historia-2\/"},"modified":"2022-04-01T09:21:26","modified_gmt":"2022-04-01T06:21:26","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/aureskoski.fi\/et\/ajalugu\/","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Praegune Aureskosken Jalostetehdas Oy on pikkade traditsioonidega ettev\u00f5te.<\/h2>\n

W. Rosenlew & Co rentis Aureskoski piirkonna veeala kasutus\u00f5iguse aastal 1862. Ametnike n\u00f5usolek veeala ja ennek\u00f5ike kose veej\u00f5u kasutamiseks saadi aastal 1863.<\/p>\n

Esimene saeraam alustas Aureskoskis t\u00f6\u00f6d juba aastal 1864. S\u00e4ilinud andmete kohaselt saeti 1869. aastal vee j\u00f5ul 629 palki. 90% palkidest saeti tol ajal plankudeks.<\/p>\n

Soome saet\u00f6\u00f6stuse k\u00f5rgaeg 1870. aastate alguses ja samale ajale langenud auru j\u00f5ul t\u00f6\u00f6tavate saemasinate l\u00e4bimurre muutsid vee j\u00f5ul toimivate saeveskite tuleviku tumedaks. Seep\u00e4rast alustati 1871. aastal ka Aureskoski saeveski \u00fcleviimist auruj\u00f5ule. Selleks vajalikud investeeringud k\u00e4isid omanikel siiski \u00fcle j\u00f5u. Seep\u00e4rast auruj\u00f5u kasutamisest loobuti ja saeveski pandi 1872. aastal m\u00fc\u00fcki. M\u00fc\u00fcgi eesm\u00e4rk oli saada lisaraha, et ehitada uus suur saeveski Porisse heade laevateede naabrusse. P\u00e4rast seda saet\u00f6\u00f6d piirkonnas l\u00f5ppesid ja tootmisruumid j\u00e4id seisma. Saeveski saadi viimaks m\u00fc\u00fcdud alles 1888. aastal. Uus omanik siiski Aureskoskis enam saet\u00f6id ei alustanud, vaid lammutas juba lagunema hakanud hooned.<\/p>\n

Alles ligikaudu 40-aastase pausi j\u00e4rel alustati Aureskoskis saet\u00f6id uuesti.\u00a0Kohalik ettev\u00f5tja Kalle M\u00e4kel\u00e4 lasi samasse kohta ehitada \u00fcheraamilise sae, mida k\u00e4itas veeturbiin.\u00a0Saeraami juures hakkasid t\u00f6\u00f6le ka piirkonna esimene h\u00f6\u00f6velpink ja veski.<\/p>\n

1949. aastal sai saeraami uueks omanikuks Kaskisten Puutavara Oy. Tegemist oli ligikaudu 40 saeraami \u00fchise turundusettev\u00f5ttega.\u00a0Aureskoski saeveski sai iseseisvaks ettev\u00f5tteks ehk Aureskoski Oy-ks 1950. aastal. Siis saeveskit ka ajakohastati ja t\u00f5hustati t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Samal ajal l\u00f5ppes Soomes s\u00f5jaj\u00e4rgne hindade reguleerimine. Saematerjali hinnareguleerimise l\u00f5petamine ning maailmaturul tekkinud n\u00f5udlus hoogustas ka Aureskoski tegevust. Saeveski kogu tootmisv\u00f5imsus oli kasutuses ning 1954. aastal saeti Aureskoskis juba 57\u00a0000 m3<\/sup> saematerjali.<\/p>\n

1950. aastate alguses alustati Aureskoski Oy-s saematerjali peale- ja mahalaadimist masinatega.\u00a0Tootmisseadmeid hakati k\u00e4itama elektriliselt. Ruumides siiani alles olev aurumasin leidis siiski veel kasutust kuni 1970. aastateni. T\u00f5stukeid hakati lauamaterjali laadimisel kasutama 1963. aastast ning samal perioodil k\u00e4ivitati palkide automaatne sorteerimine. Automaatsele sorteerimisele mindi esimeste saet\u00f6\u00f6stuste hulgas \u00fcle 1968. aastal.<\/p>\n

1969. aastal alustati diiselgeneraatori abil oma elektritootmist. See v\u00f5imaldas kasutada aurumasinat kuivatite energiaallikana.<\/p>\n

1970. aastal sai valmis esimene kuivati, kus sai \u00e4ra kasutada t\u00f6\u00f6s tekkivat koort ja saepuru.<\/p>\n

1974. aastal uuendati h\u00f6\u00f6vlitsehh ja pakendamisliinid. 1975. sai valmis uus saeliin.\u00a0Saeveski \u00fcks aegan\u00f5udvamaid t\u00f6\u00f6etappe ehk staabeldamine muutus oluliselt t\u00f5husamaks, kui see 1977. aastal automatiseeriti.<\/p>\n

1979. aastal mindi saeveskis \u00fcle kahe vahetusega t\u00f6\u00f6le. 1981. aastal toimus saeveskis suur \u00f5nnetus. Tulekahjus h\u00e4vis k\u00f5ige olulisem ehk saagimisosakond.<\/p>\n

Rootsist, Norrast ja Taanist otsiti uusi innovatsioone ja ideid, et saet\u00f6\u00f6stus uuesti \u00fcles ehitada. Uus saeliin saigi tootmisvalmis 1983. aastal. Saematerjali tootmist kontrollisid siis juba esimesed mikroprotsessorid. Saematerjali aastatoodang peaaegu kahekordistus mahuni 90 000\u00a0m3<\/sup>.<\/p>\n

J\u00e4rgnevatel aastatel tehti veelgi uusi suuri investeeringuid.<\/p>\n

1985. aastal avati uus pakendamistsehh ning kanalkuivatid ja ekspordiladu.<\/p>\n

1986. aastal alustas t\u00f6\u00f6d koorimis\u00fcksus.<\/p>\n

1987. aastal valmisid spetsiaalkuivati ja automaatne tulekustutuss\u00fcsteem.<\/p>\n

1988\u20131990 toimus suuremahuline investeering viimistlusseadmetesse \u2013 seadmeid uuendati kokku summas \u00fcle 20 miljoni Soome marga.<\/p>\n

P\u00e4rast seda vahetati lisaks v\u00e4lja 60% kogu saeliinist.<\/p>\n

1990. aastate alguses kuulus Aureskoski puidu v\u00e4\u00e4rindamisastmelt Soome kolme parema puiduettev\u00f5tte hulka.<\/p>\n

1990. aastate alguses toimunud negatiivsed suundumused finantsturgudel tekitasid Aureskoski Oy omanikele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid probleeme. Ettev\u00f5te m\u00fc\u00fcdi 1994. aastal Rootsi ettev\u00f5ttele Fagerlid Industrier AB.\u00a0Fagerlid arendas ettev\u00f5tet j\u00f5uliselt ja ostis aastal 1997 ka Lapuan Saha Oy.<\/p>\n

Peatselt l\u00e4ks aga Fagerlid Industrier AB pankrotti. Puitmaterjali tootmist ja viimistlemist siiski Aureskoskis j\u00e4tkati pankrotipesa nimel.<\/p>\n

Aastal 2000 l\u00e4ks Aureskoski tootmisettev\u00f5te UPM-Kymmene omandusse.<\/p>\n

2001. aastal liideti Aureskoski ettev\u00f5ttega Yhtyneet Sahat Oy ja aastal 2004 sai omanikuks UPM-Kymmene Wood Oy.<\/p>\n

Samal aastal Aureskoski pikk ajalugu Soome \u00fche olulisema saet\u00f6\u00f6stusena ka l\u00f5ppes.\u00a0Puitmaterjali saagimine Aureskoskis l\u00f5petati.<\/p>\n

Palgisaagimine anti \u00fcle teistele omanikettev\u00f5tte tehastele ja Aureskoskis alustati uut tegevust.<\/p>\n

2007. aastal sai valmis uus viimistlusliin. Liin oli valmimisel \u00fcks Euroopa\u00a0 moodsamaid ja efektiivsemaid.<\/p>\n

UPM koondas ka Soome viimistletud puitmaterjali m\u00fc\u00fcgi ja arveldustegevuse Aureskoskisse. 11.3.2012\u00a0teatas UPM Aureskoski viimistlustehase sulgemise plaanidest ning tehas suletigi 31.12.2012.<\/p>\n

10.4.2013 ostis Tammiwood Oy Aureskoski tootmishooned koos sisseseade ja kinnistuga.<\/p>\n

Tammiwood k\u00e4ivitas tehase uuesti nime all Aureskosken Jalostetehdas Oy 5.8.2013.<\/p>\n

Tehase tootmisliine on n\u00fc\u00fcdseks veelgi arendatud, mis v\u00f5imaldab teha viimistlust ka k\u00f5ige n\u00f5udlikemate klientide toodetele.<\/p>\n

Ettev\u00f5ttes on kasutusel h\u00f6\u00f6vliliinid ja kuivatid, mis v\u00f5imaldavad puitmaterjali k\u00f5rgelt v\u00e4\u00e4rindada. Tehase aastane tootmismaht on praeguste seadmete t\u00e4isv\u00f5imsusel\u00a0120\u00a0000 m3<\/sup>.<\/p>\n

Tootmisest l\u00e4heb peaaegu pool v\u00e4listurule. Olulisemad ekspordimaad on\u00a0Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

 <\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Praegune Aureskosken Jalostetehdas Oy on pikkade traditsioonidega ettev\u00f5te.W. Rosenlew & Co rentis Aureskoski piirkonna veeala kasutus\u00f5iguse aastal 1862. Ametnike n\u00f5usolek veeala ja ennek\u00f5ike kose veej\u00f5u kasutamiseks saadi aastal 1863.Esimene saeraam alustas Aureskoskis t\u00f6\u00f6d juba aastal 1864. S\u00e4ilinud andmete kohaselt saeti 1869. aastal vee j\u00f5ul 629 palki. 90% palkidest saeti tol ajal plankudeks.Soome saet\u00f6\u00f6stuse k\u00f5rgaeg 1870. …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4446,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-2752","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/aureskoski.fi\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2752","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/aureskoski.fi\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/aureskoski.fi\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aureskoski.fi\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aureskoski.fi\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2752"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/aureskoski.fi\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2752\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7513,"href":"https:\/\/aureskoski.fi\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2752\/revisions\/7513"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/aureskoski.fi\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4446"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/aureskoski.fi\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2752"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}